Need on piiblisalmid, millest räägitakse juukselõikus
1 Korintlastele 11 : 14
14 Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid,
3 Moosese raamat 19 : 27
27 Ärge piirake oma juuste äärt; ära riku oma habeme äärt!
1 Korintlastele 11 : 13 – 15
13 Otsustage ise: kas naisel on kohane paluda Jumalat paljapäi?
14 Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid,
15 aga kui naine kannab pikki juukseid, siis on see temale auks, sest pikad juuksed on talle antud katte eest.
1 Korintlastele 11 : 1 – 34
1 Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse!
2 Ma kiidan teid, vennad, et te mind igati meeles peate ja hoiate pärimusi, nõnda nagu ma need teile andsin.
3 Aga ma tahan, et te teaksite: Kristus on iga mehe pea, aga mees on naise pea, ja Jumal on Kristuse pea.
4 Iga mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead.
5 Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead, sest see on otse nõnda, nagu oleks ta paljakspöetu.
6 Kui naine ei kata oma pead, siis ta lasku ka oma juuksed maha lõigata; kui aga naisele on häbiks lasta juukseid lõigata või pead paljaks pügada, siis ta katku oma pea kinni!
7 Mees ei ole kohustatud oma pead katma, kuna ta on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.
8 Sest mees ei ole ju naisest, vaid naine mehest,
9 ega ole ka mees loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast.
10 Seepärast on naine kohustatud kandma meelevalla tunnust pea peal inglite pärast.
11 Ometi ei ole Issanda ees mees ilma naiseta midagi ega naine ilma meheta midagi,
12 sest nii nagu naine on mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.
13 Otsustage ise: kas naisel on kohane paluda Jumalat paljapäi?
14 Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid,
15 aga kui naine kannab pikki juukseid, siis on see temale auks, sest pikad juuksed on talle antud katte eest.
16 Kui aga keegi kavatseb kiusu ajada, siis ta teadku, et meil ega Jumala kogudustel ei ole seesugust kommet.
17 Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.
18 Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.
19 Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.
20 Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,
21 sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.
22 Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.
23 Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,
24 tänas, murdis ja ütles: ‘See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!’
25 Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: ‘See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!’
26 Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
27 Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
28 Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
29 Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
30 Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
31 Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
32 kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
33 Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.
34 Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.
Laulud 40 : 1 – 17
1 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2 Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist
3 ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud.
4 Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale.
5 Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.
6 Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.
7 Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi – aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.
8 Siis ma ütlesin: ‘Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud.
9 Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.’
10 Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!
11 Su õiglust ma ei varjanud oma südames, sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin, su heldust ja su tõde ma ei salga suure koguduse ees.
12 Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!
13 Sest lugematud õnnetused on mind piiranud, kõik mu süüteod on mind kätte saanud – mul puudub neist ülevaade, neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas ja mu süda kaotab julguse.
14 Issand, olgu sulle meelepärane mind vabastada! Tõtta mulle appi, Issand!
15 Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad hävitada mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus!
16 Vallaku jubedus oma häbitööst neid, kes mulle ütlevad: ‘Paras, paras!’
17 Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: ‘Suur on Issand!’
Leave a Reply