Need on piiblisalmid, millest räägitakse jumalakartlik elu
1 Peetruse 2 : 11
11 Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas – hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu!
Efeslastele 4 : 1
1 Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud,
2 Timoteosele 3 : 1 – 9
1 Aga see olgu sul teada, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu,
2 sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud,
3 halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad,
4 reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad,
5 kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe. Niisuguseid väldi!
6 Nendest on ju mõned, kes poetuvad perekondadesse ja haaravad oma mõju alla pattudega koormatud ja mitmesugustest himudest aetavaid naisterahvaid,
7 kes aina õpivad, ent kunagi ei suuda jõuda tõe mõistmisele.
8 Nii nagu Jannes ja Jambres panid vastu Moosesele, nõnda panevad ka nemad vastu tõele. Nad on inimesed, kelle mõistus on rikutud ja kes on kõlbmatud usu poolest.
9 Kuid palju kaugemale nad enam ei jõua, sest nende meeletus saab silmanähtavaks kõigile, nii nagu nende kahegi puhul sündis.
Roomlastele 12 : 2
2 Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.
1 Timoteosele 4 : 7
7 Aga labased kõned ja vananaistejutud lükka tagasi, harjuta end jumalakartuses!
2 Timoteosele 3 : 16
16 Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses,
Galaatlastele 5 : 22
22 Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus,
Roomlastele 12 : 1
1 Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus.
2 Korintlastele 5 : 17
17 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.
Jaakobuse 1 : 1 – 27
1 Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervitusi kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule.
2 Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse,
3 kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks.
4 Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.
5 Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.
6 Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega.
7 Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt,
8 ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel.
9 Madal vend kiidelgu oma kõrgusest,
10 rikas aga oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke.
11 Sest päike tõuseb lõõsaga ja kuivatab ära rohu, selle õieke variseb maha ja ta palge kaunidus kaob. Nõnda närtsib ka rikas oma ettevõtmistes.
12 Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.
13 Ärgu kiusatav öelgu: ‘Jumal kiusab mind!’ Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi.
14 Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades.
15 Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.
16 Ärge eksige, mu armsad vennad!
17 Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.
18 Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.
19 Teadke seda, mu armsad vennad! Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama.
20 Sest mehe viha ei soeta õigust Jumala ees.
21 Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.
22 Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.
23 Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist.
24 Ta vaatles ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.
25 Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija – see on õnnis oma tegemises.
26 Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.
27 Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.
Galaatlastele 5 : 16
16 Ma tahan öelda: Käige Vaimus, siis te ei täida lihalikke himusid.
1 Korintlastele 11 : 1 – 34
1 Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse!
2 Ma kiidan teid, vennad, et te mind igati meeles peate ja hoiate pärimusi, nõnda nagu ma need teile andsin.
3 Aga ma tahan, et te teaksite: Kristus on iga mehe pea, aga mees on naise pea, ja Jumal on Kristuse pea.
4 Iga mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead.
5 Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead, sest see on otse nõnda, nagu oleks ta paljakspöetu.
6 Kui naine ei kata oma pead, siis ta lasku ka oma juuksed maha lõigata; kui aga naisele on häbiks lasta juukseid lõigata või pead paljaks pügada, siis ta katku oma pea kinni!
7 Mees ei ole kohustatud oma pead katma, kuna ta on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.
8 Sest mees ei ole ju naisest, vaid naine mehest,
9 ega ole ka mees loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast.
10 Seepärast on naine kohustatud kandma meelevalla tunnust pea peal inglite pärast.
11 Ometi ei ole Issanda ees mees ilma naiseta midagi ega naine ilma meheta midagi,
12 sest nii nagu naine on mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.
13 Otsustage ise: kas naisel on kohane paluda Jumalat paljapäi?
14 Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid,
15 aga kui naine kannab pikki juukseid, siis on see temale auks, sest pikad juuksed on talle antud katte eest.
16 Kui aga keegi kavatseb kiusu ajada, siis ta teadku, et meil ega Jumala kogudustel ei ole seesugust kommet.
17 Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.
18 Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.
19 Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.
20 Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,
21 sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.
22 Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.
23 Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,
24 tänas, murdis ja ütles: ‘See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!’
25 Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: ‘See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!’
26 Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
27 Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
28 Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
29 Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
30 Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
31 Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
32 kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
33 Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.
34 Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.
1 Peetruse 2 : 2
2 Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole,
1 Peetruse 2 : 11 – 12
11 Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas – hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu!
12 Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval.
4 Moosese raamat 6 : 1 – 89
1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 ‘Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mees või naine tõotab erilise nasiiritõotuse, et Issandale pühenduda,
3 siis ta peab hoiduma veinist ja vägijoogist; ta ei tohi juua veini- ega vägijoogi äädikat; ta ärgu joogu ka mitte mingisugust viinamarjamahla ja ärgu söögu värskeid või kuivatatud viinamarju!
4 Kõigil oma nasiiripõlve päevil ei tohi ta midagi süüa, mida toodetakse viinapuust, isegi mitte kivikesi ega kesti.
5 Kõigil tema tõotatud nasiiripõlve päevil ei tohi habemenuga ta peast üle käia; seni kui aeg täis saab, milleks ta ennast Issandale on pühendanud, on ta püha: ta peab laskma juuksed peas pikaks kasvada.
6 Kõigil oma Issandale pühenduse päevil ei tohi ta minna surnukeha juurde.
7 Ta ei tohi ennast roojastada oma isa ja ema, venna ja õe pärast, kui need surevad, sest ta pea peal on pühitsus Jumalale.
8 Kõigil oma nasiiripõlve päevil on ta Issandale pühitsetud!
9 Ja kui keegi tema juures väga äkitselt sureb ja ta nõnda roojastab oma nasiiripea, siis ta peab puhastuspäeval oma pea paljaks ajama; ta ajagu see paljaks seitsmendal päeval!
10 Ja kaheksandal päeval viigu ta kaks turteltuvi või kaks muud tuvi preestrile kogudusetelgi ukse juurde!
11 Ja preester valmistagu üks patuohvriks ja teine põletusohvriks ning toimetagu temale lepitust, sellepärast et ta surnu tõttu pattu tegi; selsamal päeval ta pühitsegu oma pead,
12 eraldagu taas Issandale oma nasiiripõlve päevad ja viigu aastane oinastall süüohvriks! Endised päevad aga langevad ära, sest ta nasiiripõli rüvetus.
13 Ja niisugune on nasiiriseadus: päeval, mil tema nasiiriaeg täitub, viidagu ta kogudusetelgi ukse juurde,
14 ja ta toogu oma ohvriannina Issandale üks veatu aastane oinastall põletusohvriks ja üks veatu aastane utetall patuohvriks ja üks veatu jäär tänuohvriks;
15 ja korv hapnemata leiba, peenest jahust õliga segatud kooke ja õliga võitud hapnemata koogikesi; ja nende juurde kuuluv roaohver ning joogiohvrid!
16 Ja preester viigu need Issanda ette ning toimetagu tema patu- ja põletusohver;
17 jäär aga ohverdagu ta Issandale tänuohvriks koos korvitäie hapnemata leibadega; preester ohverdagu ka tema roa- ja joogiohver!
Ka Simei, Geera poeg, benjaminlane Bahuurimist, ruttas ja tuli koos Juuda meestega kuningas Taavetile vastu.
18 Ja koos temaga oli tuhat meest Benjaminist, samuti Siiba, Sauli pere sulane, ja tema viisteist poega ja kakskümmend sulast koos temaga. Need ruttasid Jordani äärde enne kuningat,
19 ijuuksed on püganud.
20 Ja preester kõigutagu neid Issanda ees kõigutusohvrina; see olgu preestrile pühitsetud koos kõigutusrinna ja tõstesapsuga; pärast seda võib nasiir veini juua.
21 See on seadus nasiiri kohta, kes tõotab oma ohvrianni Issandale nasiiripõlve pärast lisaks sellele, mis ta jõud muidu lubab. Vastavalt tõotusele, mis ta tõotab, peab ta toimima oma nasiiriseaduse järgi.’
22 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
23 ‘Räägi Aaroni ja ta poegadega ning ütle: Õnnistades Iisraeli lapsi, öelge neile nõnda:
24 Issand õnnistagu sind ja hoidku sind!
25 Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!
26 Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!
27 Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan neid!’
Laulud 118 : 1 – 29
1 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2 Öelgu nüüd Iisrael, et tema heldus kestab igavesti!
3 Öelgu nüüd Aaroni sugu, et tema heldus kestab igavesti!
4 Öelgu nüüd, kes Issandat kardavad, et tema heldus kestab igavesti!
5 Kitsikuses ma hüüdsin appi Issandat, Issand vastas mulle, asetas mind avarusse.
6 Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha?
7 Issand on mulle abimeheks, seepärast ma saan parastada vihkajaid.
8 Parem on pelgupaika otsida Issanda juures kui loota inimeste peale.
9 Parem on pelgupaika otsida Issanda juures kui loota õilsate peale.
10 Kõik paganad piirasid mind, Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi.
11 Nad piirasid mind, küll nad piirasid mind, Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi.
12 Nad piirasid mind nagu mesilased – nad kustusid nagu tuli kibuvitstes. Issanda nimel tõrjusin ma nad tõesti tagasi.
13 Mind tõugati kõvasti, et ma langeksin, kuid Issand aitas mind.
14 Issand on mu tugevus ja mu kiituslaul, ja tema oli mulle päästjaks.
15 Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest: ‘Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!
16 Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!’
17 Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid.
18 Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale.
19 Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
20 See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse.
21 Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
22 Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.
23 Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.
24 See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!
25 Oh Issand, aita nüüd! Oh Issand, lase hästi korda minna!
26 Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast.
27 Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus. Siduge peoohvrid köitega altari sarvedeni!
28 Sina oled mu Jumal ja sind ma tänan! Mu Jumal, sind ma ülistan!
29 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Roomlastele 7 : 1 – 25
1 Vennad, kas te siis ei tea – ma räägin ju seadusetundjaile -, et seadus valitseb inimese üle, niikaua kui inimene elab.
2 Nii on abielunaine seadusega seotud mehe külge, kuni mees elab; aga kui mees sureb, on ta saanud vabaks mehe seaduse alt.
3 Sellepärast, kui naine mehe eluajal on teise mehega, nimetatakse teda abielurikkujaks; aga kui mees sureb, on naine vaba seaduse alt, nii et ta ei ole teisele mehele minnes abielurikkuja.
4 Niisiis, mu vennad, ka teie olete surmatud Seadusele Kristuse ihu kaudu, et te saaksite teisele, kes on üles äratatud surnuist, et me kannaksime vilja Jumalale.
5 Sest kui me olime alles lihalikud, siis haarasid meie liikmeid Seaduse kaudu tekkivad patukired, et kanda vilja surmale.
6 Aga nüüd, et me oleme surnud, siis oleme saanud lahti Seaduse alt, millega meid kammitseti, nii et me teenime Jumalat uuel teel Vaimu all ja mitte vanal teel kirjatähe all.
7 Mis me siis ütleme? Kas Seadus on patt? Mitte sugugi! Kuid pattu ma poleks ära tundnud muidu kui Seaduse läbi; sest ma ei oleks himustamisest midagi teadnud, kui Seadus ei oleks öelnud: ‘Sa ei tohi himustada!’
8 Aga patt, kasutades võimalust, tekitas minus käsu kaudu igasuguseid himusid; sest ilma Seaduseta on patt surnud.
9 Mina elasin kunagi Seaduseta, ent kui käsk tuli, siis virgus patt ellu,
10 mina aga surin. Ja selgus, et seesama käsk, mis pidi olema mulle eluks, oli surmaks,
11 sest patt, kasutades võimalust, eksitas mind käsu kaudu ning surmas mu käsu varal.
12 Nõnda on siis Seadus püha ning käsk on püha, õige ja hea.
13 Kas nüüd see hea on mulle saanud surmaks? Kindlasti mitte! Vaid patt, et ta oleks nähtav patuna, on toonud selle hea kaudu mulle surma, et patt ise saaks käsu kaudu üliväga patuseks.
14 Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla.
15 Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.
16 Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea.
17 Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab.
18 Ma tean ju, et minus – see tähendab minu loomuses – ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.
19 Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.
20 Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus.
21 Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja.
22 Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle,
23 oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes.
24 Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?
25 Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.
Laulud 72 : 1 – 20
1 Saalomoni laul. Jumal, anna oma kohtupidamine kuningale ja oma õigus kuninga pojale!
2 Ajagu tema su rahva asja õiguses ja su viletsate asja õigluses!
3 Toogu mäed rahu rahvale ja ka mäekünkad õiguse varal!
4 Ta mõistku õiglast kohut viletsale rahvale, ta päästku vaesed ja purustagu survajad!
5 Kestku ta elu niikaua kui päike, ja seni kui kuu on, põlvest põlve!
6 Ta tuleb maha otsekui vihm ädala peale, nagu vihmapiisad, mis niisutavad maad.
7 Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud.
8 Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani.
9 Tema ees põlvitab kõrbe rahvas ja tema vaenlased lakuvad põrmu.
10 Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu.
11 Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku teda!
12 Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.
13 Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge.
14 Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis.
15 Ja ta elab ning temale antakse Seeba kulda, ja tema eest palvetatakse alati, kogu päev õnnistatakse teda.
16 Viljarohkus on maa peal, mägede harjadel kahisevad viljapead nagu Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu.
17 Ta nimi püsib igavesti; päikese paistel võrsugu ta nimi, õnnistagu nad üksteist sellega! Kiitku teda õndsaks kõik rahvad!
18 Tänu olgu Issandale, Jumalale, Iisraeli Jumalale, kes ainuüksi teeb imet!
19 Ja tänu olgu tema aulisele nimele igavesti ning kogu maailm olgu täis tema au! Aamen, aamen!
20 Taaveti, Iisai poja palved on lõppenud.
1 Johannese 4 : 1
1 Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma.
Juuda 1 : 4
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed, kes juba muiste on ette kirja pandud selleks kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.
Leave a Reply